Valgevene on Eestile tunduvalt lähemal, kui tundub – Tallinnast Minski on vähem kui 800 kilomeetrit ning Tartust Minski lausa alla 650 km. Samas on Valgevene eestlaste jaoks võrdlemisi võõras turismimaa, kuid avastamist on rohkemgi, kui arvata. Mida aga siis ühe nädala pikkuse reisi käigus ette võtta tasuks ja kui palju see maksma läheb?
Esimene ja teine päev – teekond Valgevenesse ning Minskiga tutvumine
Olenevalt sellest, millal startida, jõuab esimese reisipäeva lõpuks kas Minski või tuleb tee peal öömaja leida. Väga populaarne on Valgevenesse siseneda läbi Leedu, kuid ületades piiri Lätis, on võimalus vältida tasulisi kiirteid ning nautida ka omapäraseid ja ilusaid vaateid.
Pärast pikka sõidupäeva, pole mõtet kohe edasi tormata, vaid terve teise päeva võikski veeta Valgevene pealinnaga tutvudes. Minski linnapildi arhitektuur on segu stalinistlikust ja modernsest arhitektuurist, mis jääb igal juhul silma. Külastamist väärt on ka Stalini liin (6,5 eurot). Erinevatest ajajärkudest pärit sõjatehnika, punkrid ja kaevikud. Militaarhuvilistele on see kindlasti üheks sihtkohaks, mida peab ilmtingimata külastama. Teistmoodi elamuse pakub Euroopa kõige pikemal avenüüd jalutamine. Kes tahab, võib kogu 15 kilomeetrit kondimootori abiga ette võtta.
Mis võib Minskis üllatusena tulla, on parkide ja skulptuuride rohkus. Muidugi on omal kohal Lenini kujud, kuid lisaks Leninile, on rohkel ka teisi skulptuure. Skulptuuride juurde käib reeglina ka mingi taustalugu, mille väljaotsimine lubab taieseid kohe teise pilguga vaadata. Kas sa leiad üles pronksist vankri, millesarnast sõiduvahendit kasutades Minski kuberner iga päev tööle läks? Või siis skulptuuride kollektsiooni, mis kajastavad igapäevaelu 19. sajandist? Ning äärmiselt detailirohke postiljoni kuju?
Kolmas päev – vaata Minskist kaugemale
Järgmine sihtpunkt, Dudutki vabaõhumuuseum (6 eurot), on Minskile meeldivalt lähedal. Üksjagu on seal nii igapäevaseid asju kui ka uut ja huvitavat. Töötoad, sepi- ja savikodu ning ka puidutöömaja. Võimalik on teha ka tutvust Valgevene köögiga ning proovida kohalikke maitseid nagu näiteks „legaalne“ samakas või juustukojas valmistatud juust. Kuigi vabaõhumuuseumis võib ilma mingi probleemita veeta terve päeva, piisab tõenäoliselt ka ennelõunast ning on aeg suunduda UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid kohti külastama.
Hrodna oblastis ootab Miri loss (6 eurot), mis on pärit 16. sajandist. Loss on küllaltki värskelt renoveeritud ja avati uuesti külastamiseks 2010. aasta lõpus. Külastajatele avatud 26 hektaril laiuvasse lossikompleksi kuuluvad loss ise, Światopełk-Mirscytele kuulunud mausoleum, itaalia aed, inglise aed ja tiik. Lisaks on lossi lähedal Miri linn ja turg ning kaks vaatamist väärt kirikut – rooma katoliku St Nikolase kirik ning ortodoksi Trinity kirik. Ööbida võib nii mõnes lähedal asuvas hostelis, kui end ka hellitada ning valida lossis asuv hotell.
Neljas päev – imeliste hoonetega tutvumine jätkub
Mirist vähem kui 30 kilomeetri kaugusele jääb Valgevene tuntuim vaatamisväärsus – Nesvizhi mõisakompleks (7 eurot). Tegu on kunagise Radzivillide perekonna endine residentsiga, mille juurde kuulub ka Farny rooma- katoliku kirik ning uhke pargiansambel. Nesvizhi mõisa loetakse täiesti õiglaselt üheks Valgevene ilusaimaks ning see meelitab külastama nii kodumaised turiste kui ka piiri tagant pärit külalisi.
Nagu Miri loss, on ka Nesvizh läbinud ulatusliku renoveerimise ja taasavati 2012. aasta juunis. Lisaks mõisale on lähedal asuvad külastamist väärt kohad Nesvizhi linnaväljak ning benediktiini klooster. Järgmise sihtpunkti poole liikudes ei ole vaja püsida ainult peateel. Arvukalt leidub ka lihtsalt vanaaegseid külasid, mis pakuvad elamust ka juba vaid läbi sõites ning mitte eraldi peatust tehes. Enne Bresti jõudmist jääb tee peale Hatõni memoriaal. Sünge ja küllaltki sürreaalne koht, kus üks kiire peatus teha.
Viies päev – Bresti kindlus
Bresti ja Minski vahele jääb hulgaliselt erinevaid losse, kuid lõpuks jõuab Bresti kindlusesse, mis on Valgevene üks tuntumaid vaatamisväärsusi ja mille peale võib julgelt terve päeva arvestada. Bresti kindlus asub neljal saarel ning hiilgeajal viis kindlusesse kaheksa väravat, millest on säilinud viis. Suuremal osal kindluse alast saab tasuta ringi liikuda, tasuda tuleb vaid muuseumi sissepääsude eest (1-2,5 eurot).
Bresti kindluse vahetus läheduses asub ka raudteemuuseum (pilet 1 euro). Väidetavalt oli see kunagi NSVLi kõige suurem raudteemuuseum ning eksponaadid on siiani töökorras. Kui vähegi võimalik, tasub raudteemuuseumiga tutvuda giidi abil, kes suudab igast raudruunast põnevaid detaile ning lookesi välja tuua.
Kuues päev – loodussõpradele midagi
Reisi viimane suts kulgeb loodusega tutvumise tähe all – Belovežje ürgmets. Ürgmets on ühtlasi ka euroopa piisoni suurimaks looduslikuks elupaigaks. Lisaks euroopa piisonitele elavad seal ka metssead, põdrad ning konikud. Rahvuspargis saab käia loomaaias, külastada muuseumi, teha bussituur, tutvuda metsaga giidi abiga või ka iseseisvalt vastavatel radadel kas ringi jalutada või suvisel ajal ka rattaga sõita.
Pargis ei ole ühtset piletit, vaid pileti saab osta täpselt nendele asjadele, mis huvi pakuvad. Näiteks 2 tunnine ekskursioon läbi rahvuspargi ning muuseumi maksab pisut üle 6 euro. Rahvuspargist leiab ka Ded Morozi, Külmataadi või siis Valgevene vaste jõuluvanale. Taadi kodu on rahvuspargis läbi kogu aasta ning külalised on oodatud (pilet 5 eurot). Ja kui rahvuspargist isu täis, ongi aeg uuesti Eesti poole liikuda. Kas siis läbi Poola või läbi Leedu, täpselt nagu soov on.
Kuidas reisi odavalt pikendada?
Reisimine ei tähenda samas seda, et peab kogu aeg ringi uhama ning iga öö uues kohas vastu võtma. Valgevene on äärmiselt populaarne sihtpunkt ka spaapuhkuste ja sanatooriumite külastamise jaoks ning erinevalt Eestist, on sealsed sanatooriumid tunduvalt odavamas hinnaklassis. Paljud sanatooriumid spetsialiseeruvad kindlale probleemile või ka eagrupile, nii et lõõgastumiseks sobiliku koha leidmine ei tohiks probleemiks olla. Abiks on www.sanatorii.by veebileht rohkem kui saja erineva sanatooriumiga.
Väikebussi oma reisiks saad rentida www.rendibuss.ee
