Kirkad

Mägesid ronima minnes tuleb Sul lisaks riiete valikule silmitsi seista ka tehnilise ronimisvarustusega. Kassid, kirkad, vööd, karabiinid… kõik see uus info võtab tõenäoliselt esimese korraga silme eest kirjuks.

See leht on sel juhul Sinu päästerõngas. Võtame lühidalt kokku kõik põhilise seoses erinevate varustuselementidega - milliseid variante on olemas ning mille järgi valida omale sobivaim.

Esmalt aga uuri, millist varustust läheb vaja konkreetselt Sinu välja valitud seiklusel. Varustuse valik sõltub eelkõige valitud marsruudist/mäest ja kogu tehnilise varustuse armaadat ei ole vaja igal pool kaasas kanda.

Kirkatüübid

Kirka ei ole antud kontekstis vajalik millegi kaevandamiseks, vaid kasutamiseks abivahendina liustikul või jäisel nõlval liikumiseks. Samuti on see oluline abimees, kui juhtud sellisel pinnasel sattuma libisema ja on vaja oma hoog pidama saada.

Kirkasid on erinevat tüüpi. Millist Sa parasjagu vajad, sõltub eelkõige sellest, kui järsk on nõlv, millel liigud. Sisuliselt - mida kaarjam on kirka vars, seda tehnilisem ja järsemale nõlvale see mõeldud on.

Sirge varrega kirkad. Üsna laugel liustikul liikumiseks on mõeldud sirge varrega kirkad. Nende sirge vars muudab järsul nõlval libisema pääsedes enesepidurdamise mõnevõrra raskemaks ja võimalik, et ka valusamaks (sest kirka labidaosa võib muljuda rangluud). Seevastu on sirge varrega kirkat parem kasutada tehnikateks, kus on vaja kirka otse lumme sisse lükata, või ka “käimiskepina”. Alamkategooriana käivad siia alla ka ülilühikesed ja -kerged kirkad, mida kasutatakse nt ski-mountaineeringu’s ja pigem eriotstarbel (nt Petzl Gully).

  • Sobib nt tavamarsruutidele mägedel: Elbrus, Aconcagua, Lenin, Denali.

  • Mudelite näited: Petzl Glacier, Simond Ocelot, Black Diamond Raven.

Kaardus varrega kirkad. Veidi tehnilisemal kirkal on vars kergelt kaardus. Üldjuhul on ka tera mõnevõrra agressiivsem ehk suurema nurga all. Need omadused tagavad ergonoomilisema kasutuse ja turvalisema enesepidurdamise ning võimaldavad kirkat kergemates oludes kasutada ka n-ö jääkirka stiilis (hoides mitte kirka peast, vaid alt varrest). Need kirkad on ideaalne valik, kui oled minemas ronima lihtsamapoolseid marsruute, mille nõlvad on alla 40°.

Jääkirkad. Kõige tehnilisem variant on jääkirka. Need on mõeldud konkreetselt jääronimiseks või väga järskudel nõlvadel liikumiseks (nõlva tõus on rohkem kui 45°). Jääkirka vars on väga kumer ja lühike (üldjuhul one-size), tera on agressiivsem ning seda hoitakse käes enamjaolt varre alumisest otsast, kuhu on selle tarbeks paigaldatud ka spetsiaalne käepide. Jääkirkasid kasutatakse paarina, millest ühel on tavaliselt terast vastaspool haamer ja teisel labida moodi otsik.

  • Sobib nt jääronimiseks ja tehnilisteks mägedeks (raskusaste AD või kõrgem).

  • Mudelite näited: Petzl Quark II, Petzl Nomic, Grivel Tech Machine.


Kuidas valida sobiva pikkusega kirka?

Kui jätta välja jääkirkad, käib kirka sobiva pikkuse kindlaksmääramine selliselt:

  1. Seisa sirgelt, kannad maas, käed külgedel

  2. mõõda ära pikkus oma peopesast hüppeliigese ülemise ääreni

  3. saadud pikkus on sinu jaoks ideaalse kirka pikkus (+/- 5cm).

Kui päris sobiva pikkusega kirkat ei ole võtta, ei juhtu ka mitte midagi, kui see on natuke pikem või lühem. Lihtsalt kõndimisel sellele toetamine ja enesepidurdamine võib olla mõnevõrra ebamugavam. Tänapäeval liigutaksegi Alpides rohkem selle poole, et kirka oleks lühem ja kergem.


Lisandid kirka küljes

Lisaks sellele, et kirka oleks sobiva pikkuse ja kujuga, võiks ta olla ka mingil viisil Sinu külge kinnitatud. Sa ei taha ju kirkat mägedes ära kaotada ja sellega oma tipuplaanid prügikasti visata…

Paljude kirkadega antakse poest kaasa käeaas, mis selle probleemi ära lahendab. Küll aga ei ole see kõige turvalisem ega mugavam variant. Käeaasad kannatavad tavaliselt maksimaalselt 100-kilost raskust - seega kui sa juhtud mäel libisedes raskusega kirkasse pidama jääda, võib su käerihm puruneda. Teiseks - kuna kirka peab alati olema nõlvapoolses käes, on serpentiinidel liikudes tohutult tüütu ja ajakulukas, kui iga paarikümne meetri tagant vajad pausi, et käeaas ühelt randmelt kätte saada ja ümber teise randme panna.

Palju turvalisem ja mugavam on kinnitada kirka endale otse vöösse. Selleks saab kasutada spetsiaalset süsteemi (nt Grivel Easy Slider) või ka karabiiniga slingi. Sling võiks lühikestel inimestel olla umbes 90-100 cm ja pikkadel 100-120 cm. Oluline on, et kirka ulatuks otsaga maapinnani, aga samas ei jääks liiga pikk sling Sulle põlve taha kinni.

Lisaks on mõistlik soetada terakaitse, sest kirkad on ikkagi terariistad. Neid on erinevaid, aga kõige lihtsam ja odavam variant on kummiotsik.