Mägedesse sobivad jalanõud

Omast kogemusest võime väita, et matkast jäävad oluliselt positiivsemad mälestused, kui jalas on sobivad jalanõud. Sobivad nii Sinu keha kui ümbritseva keskkonnaga. Milliste näitajate järgi aga see üks ja õige paar välja valida? Mis vahe on mäesaapal ja tavalisel matkasaapal? Kas sokil ja sokil on ka vahe?

Erinevad jalanõutüübid

Erinevate jalanõutüüpide valik, millega vähemalt teoreetiliselt võiks sportlikke tegevusi ette võtta, on üsna lai. Paraku ei ole olemas ühte universaalset lahendust kõikidele õuetegevustele, mistõttu tuleb esmalt selgeks mõelda, mille jaoks sul jalatsit vaja on - alpinismiks, pikamaamatkaks, jalutamiseks või jooksmiseks.

Mäesaapad on eelkõige mõeldud mägironimiseks ja pikemateks mägimatkadeks.  Nende jäik tald kaitseb Sinu jalataldu kivide ja konarluste eest, et Su jalad liigselt ei väsiks. Need on kõrgemad kui tavalised matkasaapad, et vältida hüppeliigese väljaväänamist raskel maastikul. Mäesaapa kõrgem sääreosa takistab ka lume sissetungi ja sel viisil jala märgumist - siinkohal olgu meelde tuletatud, et märg jalg on nr 1 villitekitaja. Tähelepanu on pööratud ka suuremale varvaste kaitsele, mida on mägedes kerge vastu kive ära lüüa. Kuigi mäesaapad on raskemad ja võivad seetõttu tunduda kohmakamad, on need liustikel ja kaljumarsruutidel kõige turvalisem ja jalga säästvam variant. Üldiselt on mäesaabastel ka spetsiaalsed sooned, kuhu taha on väga mugav kinnitada kiirkinnitustega kasse. Kui Sinu saapal selliseid sooni ei ole, siis jälgi, et soetad/rendid omale kassid, millel on universaalne kinnitussüsteem (rihmadega ümber saapa).

Mäesaapad jaotatakse 4 kategooriasse:

  1. B0 - pehmemad ja kergemad ilma voodrita mäesaapad, mis ei ole mõeldud kandmiseks talvistes oludes ega liustikel. Need saapad sobivad mägimatkamiseks ilma lumeta oludes.

  2. B1 - 3-4 hooaja saapad, mis on mõeldud käimiseks lihtsamal lumisel maastikul ja kandmiseks leebemate kassidega. Need saapad on juba veekindlad, kummist äärega ja jäigema tallaga.

  3. B2 - jäigemad mäesaapad, mis sobivad veel külmematesse oludesse ja karmimale maastikule. B2 kategooria saabastel on välimine veekindel kiht ja sisemuses  eraldatav, soojustusega lisakiht

  4. B3 - konkreetselt loodud talvistes oludes ronimiseks. Väga jäigad ja rasked, aga ka väga soojad.

La Sportiva G2 EVO kahekihiline saabas.

Klassikaliste mäesaabastega on sobilik ronida näiteks suvel Alpides ning kuni 5000-6000 m tippe ka mujal maailmas. Kõrgemale ei ole soovitatav nendega minna, sest madalamate kõrguste jaoks mõeldud mäesaabastel ei ole tavaliselt piisavalt sooja voodrit. Kuna aga kõrgemal kui 6000 m (ning talvel Alpides) võivad temperatuurid langeda madalamale kui -20 ºC, ei piisa enam lihtsamat sorti mäesaabastest. Kõrgmägede jaoks on loodud mitmekihilised mäesaapad, et pakkuda jalale rohkem sooja. Need koosnevad sisesaapast ja välisaapast, mida saab üksteisest eraldada. Sisemine kiht on soojustandev (nagu riiete puhul vahekiht) ning väliskiht vee- ja tuulekindel.

Lowa RENEGADE GTX MID matkasaabas. GTX nimes tähistab veekindla membraani Gore-Tex olemasolu.

Matkasaapad on kergemad ja pehmema tallaga kui mägisaapad ning seega mõeldud kandmiseks lihtsamal pinnasel pikemate vahemaade läbimiseks. Matkasaapad pakuvad samuti üsna head tuge nii tallale kui hüppeliigesele, kuid pehmema talla ja madalama sääreosa tõttu võib nendega mägimarsruutidel olla pisut ebamugavam liigelda, samuti võivad kassid saapa küljest tahta jalga lasta, kui painduv saapatald neid pidevalt väänab. Siiski, kui Sa plaanid mägedes käia vaid kord elus, on mõistlikum soetada omale kalli mäesaapa asemel hoopis korralik veekindel matkasaabas. Reeglina on pehmemad saapad kõndimisel mugavamad (aga tehnilisel maastikul selle võrra kehvemad).

Lähenemisjalats (ingl approach shoe) on spetsiaalne matkajalatsi tüüp, mis on mõeldud just mägedes lumepiirini matkamiseks või kaljuronijate puhul kaljuseinani liikumiseks. Tegemist on väga spetsiaalse kategooriaga, kus põhiline erinevus võrreldes tavalise matkasaapaga on ronimistsoon saapa varbaosas ehk sile osa tallast, mis on hea väikestele kivinukkidele astumiseks. Samuti on suuremat tähelepanu pööratud tugevdatud varba kaitsele ja mõnel juhul ka pikem paelte osa, mis jookseb varbani välja, et tagada kergeks kaljuronimiseks ideaalne sobivus. Nende jalatsite tald on valmistatud kummist, mis tagab kivipinnasel parema haakumise. Üldjoontes jagunevad lähenemisjalatsid kaljuronijatele mõeldud jalatsiteks (pehmemad, kergemad, rohkem ümber jala) ja mägironijatele mõeldud jalatsiteks (turskemad, pakuvad rohkem tuge, paksema tallaga ja mõeldud suure seljakotiga liikumiseks). Leidub ka veekindlaid mudeleid.

Matkatossud ja mäesuunitlusega maastikujooksutossud (ingl trail running shoes) võivad samuti olla lihtsamatele mägimatkadele hea valik. Eelkõige sobivad need kergema kotiga matkamiseks, sest raskema seljakoti jaoks siiski hüppeliigesele ja tallale vajalik tugi puudub. Matka- ja maastikujooksutossudel on jäigem tald, sügavam tallamuster ning mõned mudelid on ka veekindlad.

Matkasandaalid – suurepärased kaaslased veematkadele või jõeületuseks mägimatkal ja lühematele päevamatkadele palava ilmaga.  Tavaliselt on matkamiseks mõeldud sandaalid tugeva tallaga ja kõige hingavamad jalatsid selles nimekirjas.  Küll aga, kuna sandaalid ei paku jalale eriti mingisugust tuge ega piisavalt kaitset, ei soovitata neid pikkadeks matkadeks. Matkasandaalid võib suvisel ajal kaasa võtta ka laagrisse, kui pärast pikka matkapäeva tahaks natuke jalgadel hingata lasta (selleks sobivad ideaalselt ka crocsid).

Laagrisussid on mugavad jalatsid, mis ei sobi matkamiseks, aga on väga mõnusad laagris kandmiseks. Üldjuhul on need sulgede või sünteetilise materjalidega soojustatud kerged sussid, mis sobivad välitingimustes käimiseks. Kui jalad on paistes, villis ja väsinud, siis laagritoiminguteks on need hea valik, kuid nende kaasa tassimine on muidugi eelistuse küsimus.

Jooksujalatsid, nagu nimigi ütleb, on mõeldud jooksmiseks. Klassikalised jooksutossud ei sobi tegelikult pikkadeks matkadeks mägedes ja/või raske seljakotiga.  Nende tald on selleks liiga pehme ja/või õhuke, samuti ei toeta nad hüppeliigest, väsitades seetõttu ka jalgu rohkem kui matkasaapad. Jooksujalatsi eesmärk on toetada Su jalga jooksusammul, mis on kõnnisammust pisut erinev. Ilma raske seljakotita võivad aga sügavama tallamustriga jooksujalatsid olla suurepärane variant päevamatkaks, eriti palavates oludes.

Kummikud. Mägedesse ja pikemaks matkamiseks kummikud kindlasti ei sobi - need ei istu konkreetselt ümber jala, on tavaliselt õhukese ja mittetoetava tallaga ning ei hinga. Selline kombinatsioon tagab päeva lõpuks niiske jala, ohtralt ville ja äärmiselt väsinud jalatallad. Kummikud sobivad lühemaks jalutuskäiguks väga vesisel alal, kui veekindlaid saapaid ei ole käepärast või on veetase saapa sääreosast kõrgem. Erandina on mõned väga märjad ja porised mäed, kus ka kummikud õigustavad ennast ära.

Veekindlad saapad või mitte?

Märjad jalatsid muudavad jalad külmaks, tekitavad ville ja ei pruugi miinuskraadidega öö jooksul ära kuivada.

Sooja ilmaga ja Eestis matkates võib pidada seda maitse küsimuseks, aga talvel ja liustikel matkates on väga oluline, et saapad oleksid veekindlad. Veekindlates saabastes on veekindel membraan, mis ei lase väljast vett sisse, aga lubab kehast eralduval veeaurul väljuda. Pane tähele, et osad saapad on ka vetthülgavad - see tähendab, et saabaste pealispind on töödeldud ainega, mis ei lase esimestel piiskadel saapast läbi imbuda, aga pikalt märgades oludes liikudes pressib vesi end siiski saapakihtidest läbi. Mägimatkal peab üldjuhul olema vähemalt üks paar veekindlaid saapaid.

Miks peab liustikel ja talvel liikudes olema saabas veekindel? Kujuta ette, mis tunne on 10 tundi kõndida märgade jalgadega. Õues on -10 ºC ja puhub külm tuul. Jalgade ümber on pidevalt jahe lumi. Lisaks ei kuiva telkidega mägimatkal ühe ööga saapad ära, nii et järgmine päev jätkad ikka märja saapaga. Lõpuks ei jää seiklusest ilmselt eriti meeldiv mälestus... Mäesaabas peab olema veekindel, sest päev otsa lumes märgade jalgadega sumbates võid muidu sattuda olukorda, kus mõne varbaga on vaja hüvasti jätta.

Veekindlaid saapaid otsides ära satu segadusse sellest, kui selle pealismaterjal on riie või seemisnahk. See on vaid pealis, disain. Veekindel membraan asub saapa sisemistes kihtides. Tavaliselt on veekindla saapa välimine kiht töödeldud vetthülgavaks, et see esimest vett saapasse ei lubaks.

MIDA VEEL JÄLGIDA?

Soovitav on saapaid enne netipoest ostmist poes proovimas käia. Erinevate firmade liistu laius, jalakuju ja jalanumbrid võivad ulatuda seinast seina ning oleks kurb avastada pärast paari kilomeetrit uute saabastega kõndimist, et need on veidi kitsad. Võta aega ja proovi paljude erinevate firmade mudeleid, ka erinevates suurustes.

Saabast proovides võta kaasa see sokk, millega plaanid saapaid kanda (mitte paksem ega õhem). Jälgi, et saabas ei pressiks vastu varbaid ning samas ei oleks varvastel ka suurt tantsupidu võimalik saapaninas korraldada. Arvesta sellega, et allamäge liikudes nihkub jalg saapas ettepoole, aga ei tohiks sellegipoolest vastu saapanina minna; halvimal juhul oled pärast mõne varbaküüne võrra vaesem. Liistu laiust jälgi ka - et külgedelt ei pigistaks, aga et jalg liialt saapas küljelt küljele ei saaks liikuda. Kõigu kandadelt varvastele, kükita, kõnni hoogsalt poes ringi ja võimalusel proovi kallaku peal kõndida - üldiselt matkapoed lubavad Sul sel viisil saapaid katsetada.

Saabast kandes peab olema tunne, et Su jalg on turvalises kaisutuses (sh kand ei tohi saapas väga liikuda) ja miski ei tee kuskilt valu ega hõõru.

SOKID

Ainult hea saabas siiski kogu asja ära ei aja. Ka sokk peab olema hea. Klassikaline puuvillane niidisokk on ilmselt kõige halvem sokivariant matkamiseks, nii materjali kui istuvuse poolest. Puuvill on teadupärast selline materjal, mis jube hästi imab vett, aga ära ei kuiva. Mis on aga märja jala tagajärg? Villid ja külmatunne. Samuti ei ole tavalised puuvillasokid nii tihkelt jala ümber kinni, et nad kõndimise ajal nihkuma ei hakkaks. Mis on aga soki ja jala vahelise hõõrdumise tagajärg? Taaskord, villid.

Matkamiseks on soovitatav osta spetsiaalsed matkasokid. Võib tunduda absurd maksta ühe paari sokkide eest 15-20 eurot, aga need on tõepoolest oma hinda väärt. Artikli autoril oli enne matkasokkide soetamist pärast iga 20-kilomeetrist matka jalgadel rohkem ville kui ühel käel sõrmi, aga peale matkasokkide soetamist ei ole enam ühtki villi matkates tulnud. Matkasokid on disainitud püsima tihkelt ümber jala ning selle erinevad kihid lükkavad niiskust sokist eemale, hoides jala sel viisil oluliselt kuivemana. Lisaks jälgi, et sokk ulatub kõrgemale kui Sinu matkasaapa äär, sest muidu on oht, et saapa ülemine äär hakkab vastu nahka hõõruma.

Külmades oludes matkates võib Sul vaja minna ka soojemat sokki. Jälgi kindlasti, et kui sul on veekindla membraaniga saapad, siis ei tohi nendega kanda klassikalisi vanaema kootud villasokke. Villasokid eritavad kiude, mis ummistavad veekindla membraani sees olevaid mikroskoopilisi auke, mis lasevad kehaniiskusel saapast väljuda. Sa ei taha ju ometi oma kallist saabast kummikuks muuta, ega? Soovitatav on kasutada sünteetiliste materjalidega või meriinovillaga soojustatud sokke, mis kiude ei erita. Meriinovill on märksa soojem ka kui õhuline kodukootud villasokk, sest see on tihedamakoeline.

Sokivalikul on oluline tunda oma jalgu - kui külmakartlikud on Sinu jalad? Kui hästi veri liigub? Mõtle kriitiliselt, kui keegi soovitab Sul jalga panna supersoe sokk - kas tema jalad võivad olla Sinu omadest külmakartlikumad? Liiga sooja sokiga matkates on ikkagi tulemuseks niiskus, olgu see sokk kui hea tahes.

Kuna matkasokimaailm on suur ja lai, siis lõpetuseks jagame Sulle paar head mudelit, mis ei ole kordagi veel negatiivseid emotsioone tekitanud: